MORAS PRINSIPAL IHA ANIMAL - Edisaun Primeiru

(1 User reviews)   643
Acacio Cardoso Amaral, Ph.D. Ministério da Agricultura e Pescas (MAP) 2014

Login

login

Timor-Leste nudar País Kosok nebe hetan nia independencia liu husi sofrimentu emar lubun nebe soe nia riku soi no vida atu ita bele moris nudar emar no País independente. Hanesan País, Timor-Leste hetan beran nebe wain husi Nai Maromak ho nia riku soi oi-oin hanesan rekursus minerais no naturais hanesan mina rai no gas iha rai leten no tasi laran inklui mos rekursus agrícolas hanesan rai nebe bokur no luan, ai horis ho tipu oi-oin balada ga animal doméstiku no serlvagem. Rekursus hirak ne‘e bele sai nudar motor de aranke hodi apoia ba desenvolvimentu iha setor rekursus humanos, ekonomia, social e polítika nebe finalmente atu lori benefisiu diak ba ben star povo iha rai doben ida ne‘e.

Rekursus naturais no minerais ne‘e rekursus ida nebe kategoria nudar rekursus laos sustentável nebe sedu ou tarde rekursus hirak ne‘e sei mohu ou hotu. Timor-Leste rai ida riku mos ho nia natureza no riku iha nia rekursus agrícolas inklui animal ka balada nebe wainhira explora ho didiak no ho responsabilidade mak sei fó benefísiu ekonómiku ida sustentável ba povu no País ida ne‘e.

Animal doméstika nebe existe iha Timor hori otas hori wain no fó benefísiu ekonómiku ba agrikultores no sira nia família mak hanesan karau timur, karau vaka, bibi malae, bibi timur, fahi, manu timor no manu rade. Maibe modelu ka sistéma kriasaun animal hirak ne‘e mak sei tradisional liu nebe la iha antensaun atu halo luhan nebe apropriadu, la tau matan ba alimentasaun nebe tuir necesidade fisiologia animal ida- idak, la iha atensaun mos ba saude animal nebe fó prejuisu bot ba animal tenke mate tinan-tinan, la iha konhesimentu konaba saúde reprodutiva animal nebe atribui ba animal kaben sedu no kaben entre gerasaun nebe iha proximidade familiar ou seja inbreeding nebe kausa degradasaun qualidade genêtika, la iha orientasaun ba merkadu tamba iha tendênsia atu sustenta deit necesidade tradisional (feto san no humane).

To‘o ohin loron, Timor-Leste sai hanesan nasaun ida nebe iha moras animal nebe endémiku no kategoria hanesan moras zoonótica nebe significa moras ne‘e bele daet husi animal ba animal no husi animal ba ema ou husi ema ba animal. Moras hirak ne‘e sai preokupasaun bot ba agrikultor no mos governo liu-liu servisu saúde animal tamba moras hirak ne‘e impede objetivu sub setor pecuária hodi hasa‘e produsaun no produtividade animal ho nia impaktu mak impede kresimentu economia uma kain no kresimentu ekonomia País nian. Moras hirak ne diferente entre tipo ka spesies animal ida ho ida seluk. Moras balun konsidera hanesan moras endémiku mas laos zoonótica katak moras ne‘e lahadaet husi animal ba ema ka ser humanu. Maibe iha moras balun nebe kategoria hanesan moras zoonótico tan bele hadaet ka transmite moras ne husi animal ba ema. Exemplu mak moras asu ho naran rabies ga raiva ou anjing gila; antrax; gripe aviaria ka flu burung, gripe fahi ka flu babi no seluk-seluk tan.

i

Moras hirak nebe kategoria nudar zoonótico e mensiona iha leten ne‘e seidauk esiste iha Timor, maibe ne laos garantia ida katak moras sira ne‘e sei la esiste ka la tama iha Timor, karik Timor oan tomak laiha konsiensia no laiha responsabilidade hodi halo atividades ilegais hanesan importa ka hatama animal hanesan asu, fahi, manu, bibi, kuda no karau ilegalmente mai husi rai liur tamba bele lori moras hirak ne‘e mai hadaet ba animal no mos ba ema iha Timor.

Moras hirak nebe laos zoonótica maibe endémico iha Timor liu-liu moras nebe esiste iha karau vaca no karau timur, moras ba fahi no manu, inklui mos moras kaskadu ba bibi no moras lumbriga ba animal hotu-hotu ne moras ida curável katak bele kura, no bele halo prevensaun atu ita nia animal labele hetan moras hirak ne‘e. Prevensaun diak liu wainhira ita hakiak iha luhan ida nebe mós e ita tenke fó atensaun ba nia hahan no bé, e labele haluha tenke halo vasinasaun regular katak tinan-tinan liu-liu ba karau no fahi. Prevensaun liu husi vasina ba manu ne tenke halo dala tolu tinan ida tamba iha Timo,r Servisu Saúde Animal ne‘e sosa vasina ida nebe fó imunidade ba manu durante fulan hat.

Desejo ho laran tomak katak publikasaun ida ne‘e bele fó konhesimentu ida diak no klean ba leitores ka maluk lé nain sira liu-liu agrikultor sira atu kumprinde didiak konaba risku moras nebe bele hadaet ba sira animal no bele halo mate populasaun animal nian iha luhan laran. Se wainhira ida ne‘e akontese, maka agrikultor no sira nia familia mak sei sofre konsequensia ekonomikamente tan lakon animal barak iha luhan laran. Ida ne‘e mos fó impaktu negativu ba estadu tan objetivu atu hasae produsaun no produtividade animal iha rai laran sei la akontese tuir planu nebe iha. E ikus liu se karik produsaun no produtividade animal nian la aumenta maka objetivu estadu nian atu hasa‘e rendimentu ekonomia familia nian iha rai laran mos sei la akontese e ida ne sei fó konsequensia bot ba estadu tan tenke tau osan bot tinan-tinan atu desenvolve nafatin programa iha setor produsaun no saúde animal iha rai ida ne‘e.

Díli, 8 de Setembro de 2014

Valentino Varela

Secretário de Estado da Pecuária

Armindo de Jesus
há 2 anos

test tewktj ktjlw erkjt erwltjerlt jerklterjtlker

5
5 out of 5 (1 User reviews )

Add a Review

Your Rating *
There are no comments for this eBook.
You must log in to post a comment.
Log in

Related eBooks